Käisin täna looduses närve rahustamas ja üksindust nautimas...taaskord oma maagilises salaaias. Leidsin isegi natukene suvetunnet...rukkirääk kraaksus ja linnud vidistasid...päike oli madalal ja heitis kogu võsastikule ilusat kuldset valgust...terve loodus lõhnas mõnusalt metsmaasikate ja heina järgi...ahhhh no nii mõnus. Fäänsides loungedes ja butterfliedes cosmo ja pardirinna nautlemine pole just minu teema...mina tahaksin ikka midagi ehedat no eks ma ikka matsiplika ole.
    Mõtlesin et sean kiirelt sammud oma maasikakohta kus ma ilusti vööni rohu maha olin tallanud et metsistunud maasikad valgust saaks ja punaseks läheks. Kuna olen seal tühermaal suhteliselt ainus uitaja siis ei suutnud ma kohale jõudes oma silmi uskuda et keegi kuradi raisakotkas oli mu mammud ära korjanud!!!!!! Sada aastat pole see koht kedagi huvitanud ja nüüd siis...loodan et ta mõne kurku omale tõmbas...
  Ok sain esimesest pettumusest üle ja korjasin metsamaasusid mida õnneks polnud veel keegi leidnud :). Kintsudele ikka väga efektiivne trenn muideks. Uitasin ja roinasin mööda sügavat võsa ikka oma tunnikese...lõpuks olin täitsa keset middle of nowhere ja lillekese järele küünitades sain mesilaselt suraka otse pehmesse kohta...algselt arvasin et eriti kange tuumanõges aga siis nägin maas sibelevat mesilinnukest ja täitsa kahju oli kohe...ta nagu oleks tahtnud mulle meelde tuletada et inimese käsi pole mõeldud iga lillekest murdma eriti sellises metsikus kohas.
   Sügasin aga kipitavat kanni ja rühkisin edasi...maju ei paistnud enam kusagilt sest olin dzungli keskele jõudnud...ilus...päike hakkas loojuma ja ritsikate saagimine läks järjest kangemaks...istusin maha ja nautisin vaikust ning metsikut võsaloodust...tegin suitsu ja mõtlesin et ikka eriti chill...suvine metsik loodus...ei mingit linnakära ja sagimist...vaikus ja mõnus maalähedus. Mind äratas mõtetest telefoni märguandepiiks mis teatas.....wifi võrgud on saadaval... Võttis muigele...tehnikaajastu...seadsin sammud oma lillekimbu ja maasikakorviga kodu poole...ja kohe peale põllult välja tulemist...uskuge või mitte...nägin kogu elusuuruses pesuehtsat Tarzanit kes oks laiali minust mööda jalutas, nagu olekski sealtsamast dzunglist tulnud...kuigi siniste teksadega...

Andke nüüd andeks kõik ülitublid ja kohusetundlikud tervisesportlased! Ma ei saanud ennem aru miks kiruvad kõik autojuhid roolis pidevalt teisi liiklejaid et mis seal siis nii närvidele pidevalt käib et endast niimoodi väljuma peab. Nüüd ise roolis olles võin öelda et on ikka nii palju troppe küll ümberringi et vahel tahakski mõne alla ajada. Eriti ja kohe ERITI vihkan ma neid tobedate prillide ja liibukatega ähkivaid jalgrattureid kes arvavad et linn on nende. Krt mida sa pead töllerdama keset linnaliiklust ja otse keset sõidurada 20ga kui meeter eemal on kergliiklustee või jalgrada...sõida siis sama kiiresti kui autod see ei loe et sul õigus seal seaduse poolt liigelda on. Tõmba siis vähemalt tee äärde kui higimull otsa eest ja tatt ninast väljas kuskilt tõusust üles nühid...kas elu ei ole tõesti armas et pead jalgrattatee asemel sõiduteel autode vahel tagumik püsti uhkeldama a la et krdi saastajad ja autos perseid laiaks istujad oodake nüüd minu järgi...eks tervis tuleb tõesti kui mõnuga eessõitva disla sumparist tulevat suitsupilve ahnelt oma tervisesportlase roosadesse kopsudesse tõmbad!!! Lollakad! Jah olen küll kuu ajaga roolis ära tõusnud aga korduvalt on need kaherattalised liikluses teravaid olukordi pakkunud...mitte ainuüksi mulle. Nael kummi!

Täna vaevlen kõhuviiruses kuid see ei takistanud mind maja taga metsmaasikaid ja lilli korjamast....no nüüd usun et lootus suveks on siiski olemas.

Minus on tärganud viimastel aastatel korilase ja rohenäpluse pisik ja seega pidin hiljem ikka laenatud labidaga tagasi minema ja sain endale sellised iludused rõduaeda.

Nüüd tunnen et satikad ja puugid jooksevad keha mööda ringi...pessu ja puugikontrolli!