2.päev.

Niisiis...täna oli aega ja tahtmist üle vaadata ka opijärgne raport. Tuleb välja et minu ninaga tehti kõike mis võimalik oli. Ninakõhr võeti välja ja töödeldi sirgeks(!?) Lisaks töödeldi ka ninaluud ja lõigati kanalid suuremaks. Tundub päris jõhker lõikumine. Üleüldiselt on tunne ikkagi nagu tuumagripi korral lisaks hingamistorust tingitud kurguvalu ja mingil müstilisel kombel on ka kõhulihased nii valusad nagu oleks vihtunud trenni teha. Kogu kompotile lisaks tõusis täna ka palavik mis pidi olema normaalne...kirjutatud antibiootikumid peaksid varsti olemise paremaks tegema. Täna öösel magasin nagu tavaliselt...keha ikka narkoosist ja palavikust nõrk...kurat lõin kogemata vastu nossi endale käega....sel hetkel oli küll selline tunne et.....#@*₩$#.. .
Söögiisu kahjuks endiselt hea aga piiratud kuna suu avamine on valus ja närima ei kavatse lähiajal küll midagi hakata.  Nina muliseb ja ajab mingit jama välja...silmi pole veel siniseks löönud. Valuvaigistid toimivad ja elu läheb edasi...eks näis mis homme toob ;)

Päev 1.

Operatsioonipäev.
Niisiis ongi see saatuslik päev käes ja veidike ärevust ka ikka. Öösel magasin kokku u 3...4h sest und lihtsalt polnud...suitsetamine operatsiooni päeval oli keelatud...aga seda reeglit ma rikkusin 2x. Sõitsin muidugi ise kl 8 kohale ja pidin õe uksetaga mõnda aega ootsma sest lapsed said esmajärjekorras opile. Kui minu kord saabus kontrolli minna pabistasin küll oma palaviku pärast aga õnneks oli kõik ok. Seejärel juhatati mind palatisse kus sain selga ilusa kitlikese ja hommikumantli. Palat oli täitsa mõnus...reguleeritav voodi ja flatscreen millest jooksis kokasaade ja seejärel shrek. Kästi veel u 1.5h oodata ja jäin tukkuma. Arst ja õed käisid vahepeal korra vaatamas ja siis oligi minek. Operatsioonituba oli veidi creepy...palju rahvast kes kohe hakkavad sind igast otsast sikutama ja voodi külge siduma. Kanüüli õnneks ise ei näinudki...narkoosi minek toimub kuidagi kummaliselt arusaamatult...nagu üldse ei saa aru mis toimub....ja siis juba ärkad. Ärkamine oli mulle suht kerge ainult näos oli selline tunne nagu oleks trammi alla jäänud. Tädi arst tuli ka varsti ja tõmbas kummastki ninapoolest kilomeetri marlit välja...vot see oli tõeliselt rõve tunne! Siis juba sai oma palatisse paariks tunniks pikutama ja siis juba sõitsin ise koju...kuigi see rangelt ara keelati...muidugi rikkusin kodus 2x suitsureeglit...
Üleüldine olek on uimane...mingit väljakannatamatut valu pole...aga vb homme ;)

Minu septoplastika e. nina vaheseina korrektsioon ja muu sellega kaasnev.

Niisiis otsustasin end viimaks kokku võtta ja korralikult oma tervisejamadega tegelema hakata....no kurat on ikka aaaaaaassssstaaaaa see 30.s! Vanadus pole rõõm...:D. Peale pikki aastaid nohu ning allergia ja muu sellise nõmeduse kannatamist arvasin et nüüd aitab...seadsin sammud arstile ja määratigi mulle nagu isegi arvasin nina sisemine korrektsioon e. septoplastika pluss celon... See operatsioon kujutab endast nina vaheseina rämedat lõikumist ja sirgu panemist...lisaks suurendatakse ja kõrvetatakse ninakanaleid...mmmm tundub mõnus.

Päev enne operatsiooni.

   Aga ega see kõik pole ka nii lihtne...keelatud on päris paljud asjad ning esiteks ei tohi opi ajaks endale tõbesid kallale korjata aga ülla ülla....no mina ju ikka korjan. Opi aeg on homme ja olen juba pea nädalakese võidelnud eriti nõmeda nõrkustunde ja kerge palavikuga...kogu aeg tundub et tuleb ka nohu köha muu jant aga siis jälle kõik taandub et järgmisel päeval uuesti ähvardada. Loodan et homne opp ikka sellepärast ära ei jäeta...olen kogu oma elu selle järgi sättinud.
  Kuidas ma siis ennast tunnen ja mida kardan...tegelikult ei oskagi eriti närvis olla kuna mõtlen pigem sellele et palavik kaoks ja kõik ikka plaani järgi toimuks. Minu jaoks on kogu olukord täiesti võõras kuna pole kunagi haiglas olnud ega pole olnud ka ühtegi operatsiooni ega narkoosi. Kõige koledam asi tundub mulle kanüül...korra on olnud kogemus mis tekitas foobia terveks eluks. Vot kanüül on küll rõve...ihu läheb imelikuks sellest mõttest juba... Narkoos tundub ka kummaline...kõik see teadvuseta olek ja hingamisaparaadid jne. Vahel on hirm et äkki ei ärkagi...ahjaaa ja natuke kardan et ärgates panen täitsa segast ja ropendan...teen tibutantsu või laulan vms. Pärast käi silmad maas...
Operatsioon toimub Viimsi Fertilitas haiglas niiet loodan vähemalt mõnusat teenindust ja hoolitsust...siiani on seal küll ainsa kohana inimväärset abi ja suhtumist pakkunud. Eks näis mis saab...täna veel paar asja kokku sättida ja varsti tuttu...ahjaaa...suitsetama ka....teen kohe mõnuga sest ka see on mõneks ajaks keelatud! Homme jutuke jätkub...kavatsen hakata seda püha üritust päevade kaupa kajastama....pildimaterjaliga ;)...et siis keda selline asi ees ootab teaksid mida oodata ;)

Täna tahaksin rääkida ossidest. Kuna kasutan igapäevases kõnepruugis seda väljendit suhteliselt palju siis on minult korduvalt küsitud et kes see oss siis minu meelest on...suhteliselt aeganõudev seletamine seega panen oma mõtted siis kirja.

NB! Järgnevas kirjatükis ei ole mingit seost konkreetsete inimeste ja sündmustega ning on kirjutatud läbi tugeva huumoriprisma seega ei tasu kuidagiviisi isiklikult võtta.

...........SUUR OSSIDE VÄLIMÄÄRAJA.............

LIHTNE(MAA)OSS

Leviala:

 Enamasti võib teda kohata maapiirkonnas ja väikelinnades. Suurlinna maaoss tihti ei kipu kuna bena on kallis ja lubadeta ei julge oma küla piiridest kaugele kaine peaga sõita ka...vahest ikka juhtub aga enamasti eelistab maaoss siiski oma territooriumil viibida kuna seal on piirid ja hierarhia paigas. Iga maaoss ju teab et naaberkülla ei tasu oma suva järgi kohale laekuda...võib hambasse saada!

Välimik:

Maaossi iseloomustab tavalisest veidi vängem higilõhn ja väljakasvanud siilisoeng kuid ei pruugi...mõned isendid on endale muretsenud daamide lantimise jaoks pudeli Denimit ja kui see neil juba olemas on siis sellega nad ei koonerda sest reklaamiski näitas et kui tahad suurte paljaste tissidega naist siis peab ikka kallama nii et mööda kõhtu alla jookseb... Riietus on maaossil vaba...reeglid siin puuduvad. Enamasti on see sportlik nagu nende tuunitud Golf...dressidest paremat pole, neid kantakse igas olukorras ja igal ajal. Jahedamal perioodil eelistab maaoss alati dresse ja Nike jopet...ja fliisi sest mugavus loeb. Kitsama lõikega teksaseid ja triiksärki ta ei kanna kuna kes teab millal on vaja Golfi alla koogutada ja mäkaiveri teibiga mõnda tuuningosa  tagasi kleepida...seda juhtub ju tihti ja saatus kohta ei vali.  Suvisel ajal eelistab maaoss korvpalluri lühkareid ja musklisärki millede juurde ei pelga ta kanda krõpsusandaale ja sokke. Kummaline te mõtlete aga asjal on otse loomulikult praktiline pool...jala külge kinnitatud sandalettidega on hea kriitilisel hetkel teise küla osside ja mentide eest leebet tõmmata kui juhtud vähemuses olema ja õhtul kui jahedam saab kohe dressid sinna otsa tõmmata ja voilaa...terve nädala outfit olemas.

 Ja mis kõige tähtsam...roosat maaoss ei kana MITTE KUNAGI sest see on pededele!!!

Kus võib teda kohata:

Enamasti on maaossidel kindlad kogunemiskohad oma külas...kas siis kohalik bussikas, poetagune vms kus turvaliselt õlli libistada. Tihti armastab ta liikuda karjas koos teiste maaossidega...eraldi kohtab teda harva sest see on ohtlik ja mõttetu ka. Lemmiküritus on maaossil muidugi jaanipäev...siis tulevad ka teised välja rännanud sõberossid kohale ja koos juuakse ennast ikka täitsa ribadeks...enne seda muidugi mõnitatakse osade sõberosside muutunud ellusuhtumist ja milliseks homoks nad on ikka muutunud...1 piff juba pool aastat, no kamoon mingi täis suss ju. Edasi läheb siiski kunagiste vägitegude meenutamiseks ja muidu müramiseks...tehakse piffidega tantsu, jooki ja töllakusi. Õhtu lõpuks muidugi lüüakse naaberküla ossidel luugid täis ja lapitakse enda lüüa saanud sõpru. Järgmisel päeval parandatakse Meie mehe rütmide saatel pead ja peetakse naaberküla osside vastu kättemaksuplaani...siiski lõpuks minnes maakonna päälinna jaanikule lüüakse hoopis koos naaberküla poistega nn päälinnapoiste (klassikaline oss , kellest saab minu järgmine ossikategooria) nahad ikka täitsa kinni!

Maaossi unistus:

Saada endale naaberküla ossi suurte tissidega blond piff ja BMW...ükskõik milline! Ja väljamaale tööle sest Anzip on loll ja eestis on üldse täiesti mõttetu...saekaatris ka krt pannakse nüüdsest iga esmasp puhuma...raisk aint ühe päeva saabki pidu panna vä.Mis elu see on! 

Ja kurikuulsale Weekendile maaoss ei lähe kunagi...sest muusika on hirmus ja isegi kui tahaks siis külas pole niipalju osse kokku koguda et Pärnusse minna julgeks...ja neljapäevast saati pole kedagi kainet kah sest mente on ju sellisel üritusel sitaks palju...muidu oleks savi et lube pole ja kainerisse viiakse aga raisk võtavad Golfi ära...kaks aastat pidi saekas plönni koguma...ja Petsilt on kasti õltsi eest veel lilla põhjavalgustus ka tulemas...

Üldiselt on maaoss töökas ning truu sõpradele ja oma piffile kuniks sõber piffi üle lööb...siis tuleb verine peks ja leppimine...piff on rase ja oss peab saekas öise vahetuse juurde võtma...hüvasti BMW...vähemalt piffil on raseduse ajal suured tissid millega sõberosside ees uhkeldada! 

..............järgmine kategooria Klassikaline oss ilmub varsti...seniks HOIDKE KÕVA!

Käisin täna looduses närve rahustamas ja üksindust nautimas...taaskord oma maagilises salaaias. Leidsin isegi natukene suvetunnet...rukkirääk kraaksus ja linnud vidistasid...päike oli madalal ja heitis kogu võsastikule ilusat kuldset valgust...terve loodus lõhnas mõnusalt metsmaasikate ja heina järgi...ahhhh no nii mõnus. Fäänsides loungedes ja butterfliedes cosmo ja pardirinna nautlemine pole just minu teema...mina tahaksin ikka midagi ehedat no eks ma ikka matsiplika ole.
    Mõtlesin et sean kiirelt sammud oma maasikakohta kus ma ilusti vööni rohu maha olin tallanud et metsistunud maasikad valgust saaks ja punaseks läheks. Kuna olen seal tühermaal suhteliselt ainus uitaja siis ei suutnud ma kohale jõudes oma silmi uskuda et keegi kuradi raisakotkas oli mu mammud ära korjanud!!!!!! Sada aastat pole see koht kedagi huvitanud ja nüüd siis...loodan et ta mõne kurku omale tõmbas...
  Ok sain esimesest pettumusest üle ja korjasin metsamaasusid mida õnneks polnud veel keegi leidnud :). Kintsudele ikka väga efektiivne trenn muideks. Uitasin ja roinasin mööda sügavat võsa ikka oma tunnikese...lõpuks olin täitsa keset middle of nowhere ja lillekese järele küünitades sain mesilaselt suraka otse pehmesse kohta...algselt arvasin et eriti kange tuumanõges aga siis nägin maas sibelevat mesilinnukest ja täitsa kahju oli kohe...ta nagu oleks tahtnud mulle meelde tuletada et inimese käsi pole mõeldud iga lillekest murdma eriti sellises metsikus kohas.
   Sügasin aga kipitavat kanni ja rühkisin edasi...maju ei paistnud enam kusagilt sest olin dzungli keskele jõudnud...ilus...päike hakkas loojuma ja ritsikate saagimine läks järjest kangemaks...istusin maha ja nautisin vaikust ning metsikut võsaloodust...tegin suitsu ja mõtlesin et ikka eriti chill...suvine metsik loodus...ei mingit linnakära ja sagimist...vaikus ja mõnus maalähedus. Mind äratas mõtetest telefoni märguandepiiks mis teatas.....wifi võrgud on saadaval... Võttis muigele...tehnikaajastu...seadsin sammud oma lillekimbu ja maasikakorviga kodu poole...ja kohe peale põllult välja tulemist...uskuge või mitte...nägin kogu elusuuruses pesuehtsat Tarzanit kes oks laiali minust mööda jalutas, nagu olekski sealtsamast dzunglist tulnud...kuigi siniste teksadega...

Andke nüüd andeks kõik ülitublid ja kohusetundlikud tervisesportlased! Ma ei saanud ennem aru miks kiruvad kõik autojuhid roolis pidevalt teisi liiklejaid et mis seal siis nii närvidele pidevalt käib et endast niimoodi väljuma peab. Nüüd ise roolis olles võin öelda et on ikka nii palju troppe küll ümberringi et vahel tahakski mõne alla ajada. Eriti ja kohe ERITI vihkan ma neid tobedate prillide ja liibukatega ähkivaid jalgrattureid kes arvavad et linn on nende. Krt mida sa pead töllerdama keset linnaliiklust ja otse keset sõidurada 20ga kui meeter eemal on kergliiklustee või jalgrada...sõida siis sama kiiresti kui autod see ei loe et sul õigus seal seaduse poolt liigelda on. Tõmba siis vähemalt tee äärde kui higimull otsa eest ja tatt ninast väljas kuskilt tõusust üles nühid...kas elu ei ole tõesti armas et pead jalgrattatee asemel sõiduteel autode vahel tagumik püsti uhkeldama a la et krdi saastajad ja autos perseid laiaks istujad oodake nüüd minu järgi...eks tervis tuleb tõesti kui mõnuga eessõitva disla sumparist tulevat suitsupilve ahnelt oma tervisesportlase roosadesse kopsudesse tõmbad!!! Lollakad! Jah olen küll kuu ajaga roolis ära tõusnud aga korduvalt on need kaherattalised liikluses teravaid olukordi pakkunud...mitte ainuüksi mulle. Nael kummi!

Täna vaevlen kõhuviiruses kuid see ei takistanud mind maja taga metsmaasikaid ja lilli korjamast....no nüüd usun et lootus suveks on siiski olemas.

Minus on tärganud viimastel aastatel korilase ja rohenäpluse pisik ja seega pidin hiljem ikka laenatud labidaga tagasi minema ja sain endale sellised iludused rõduaeda.

Nüüd tunnen et satikad ja puugid jooksevad keha mööda ringi...pessu ja puugikontrolli!

Alustaksin kohe kiitustega. Käisin juba teist tarkusehammast välja tõmbamas Dental Artis dr. Valdur Viikmanni juures ja no super teenindusega koht nii arsti, õe kui adminnide poolt...soovitan soojalt sest nii toredat arstilolemist ikka tihti ette ei juhtu. Siiras ja hooliv suhtumine. Suuuured tänusõnad!

Kui jutt juba arstide kohapeale läks siis kiidaksin veel KSA silmakeskust kus on samuti supersuhtumisega professionaalid. Kiiret pole kuhugi ja kogu mure saab ilusti ära rääkida ilma soovita laseroperatsiooni teha vaid lihtsalt silmakontrollis. Väga põhjalikud uuringud ja seletused ja isegi kuu möödudes võeti vaevaks mulle helistada ja küsida kuidas läheb ja kas olen abi saanud täiendavalt. Väga vip tunne!

 Mingi aeg võtan ennast kokku ja kirjutan oma silmasaaga pikemalt lahti sest see on ikka väärt lugemine inimeste suhtumisest ja ametialastest möödalaskmistest ja veel paljust paljust muust põnevast! Oki doki seda kõike meenutades tuleb masendus peale niiet lõpetuseks midagi armsat :)

ALGUS...

                     Et alustada algusest...

Olen ammu mõlgutanud mõtteid hakada blogi pidama sest teoksil on lihtsalt nii palju nii minu peas kui ka minu ümber...vahest tahaks kohe niiiiiii palju öelda et... Muud sotsiaalmeediat oma mõttevälgatuste ja tulihingelisusega pidevalt risustada ei sooviks seega koondan siis kogu oma ideed, toimingud, viha ja rõõmupursked ning kõik mõtted ja mõttetused siia blogisse...propageerin ja tutvustan endale hingelähedasi asju ja seda kõike AUSALT, OTSEKOHESELT JA ILMA TSENSUURITA!!!

So welcome to my little big world!