Operatsioonipäev.
Niisiis ongi see saatuslik päev käes ja veidike ärevust ka ikka. Öösel magasin kokku u 3...4h sest und lihtsalt polnud...suitsetamine operatsiooni päeval oli keelatud...aga seda reeglit ma rikkusin 2x. Sõitsin muidugi ise kl 8 kohale ja pidin õe uksetaga mõnda aega ootsma sest lapsed said esmajärjekorras opile. Kui minu kord saabus kontrolli minna pabistasin küll oma palaviku pärast aga õnneks oli kõik ok. Seejärel juhatati mind palatisse kus sain selga ilusa kitlikese ja hommikumantli. Palat oli täitsa mõnus...reguleeritav voodi ja flatscreen millest jooksis kokasaade ja seejärel shrek. Kästi veel u 1.5h oodata ja jäin tukkuma. Arst ja õed käisid vahepeal korra vaatamas ja siis oligi minek. Operatsioonituba oli veidi creepy...palju rahvast kes kohe hakkavad sind igast otsast sikutama ja voodi külge siduma. Kanüüli õnneks ise ei näinudki...narkoosi minek toimub kuidagi kummaliselt arusaamatult...nagu üldse ei saa aru mis toimub....ja siis juba ärkad. Ärkamine oli mulle suht kerge ainult näos oli selline tunne nagu oleks trammi alla jäänud. Tädi arst tuli ka varsti ja tõmbas kummastki ninapoolest kilomeetri marlit välja...vot see oli tõeliselt rõve tunne! Siis juba sai oma palatisse paariks tunniks pikutama ja siis juba sõitsin ise koju...kuigi see rangelt ara keelati...muidugi rikkusin kodus 2x suitsureeglit...
Üleüldine olek on uimane...mingit väljakannatamatut valu pole...aga vb homme ;)
No comments:
Post a Comment